Must kass läks üle tee..

Minuga on viimasel ajal küll midagi lahti, sest kogu aeg juhtub mingeid õnnetusi. Täna jäin lifti kinni. Eelmisel nädalal jäin tualetti kinni. See kogemus küll midagi meeldivat ei olnud, sest ust oli täiesti lootusetu lahti saada. Nii et, kui teil peaks olema kodus ustel lingid valetpidi pandud ja elate üksi, siis arvestage, et, kui link ära kukub, võitegi tualetti kinni jääda. Ja keegi ei tule teid sealt välja aitama. Ja kes see puhkuse ajal ikka tühjusesse karjumist kuuleb. Aga kui tualetis juhtub ka kraanikauss olema, te Ida-Euroopast pärit olete ja uks rauast pole, siis olete päästetud. Nii et pärast kolmetunnist ühel ruutmeetril hingamisraskuste ja kuumuse all oma kirstuvärvi valimist, pääsesin taas vabadusse. Et seejärel pea vastu kraanikaussi lüüa, põrandal libiseda ja hiljem lifti kinni jääda. Aga lift oli käkitegu, sest tänu hädaabinupule tuli päästemeeskond väga operatiivselt kohale ja päästis mu välja. No ja peale liftis kinni istumist sõitsin köögitarvete poodi. Istusin õige bussi peale, sõitsin kogemata ühe peatuse liiga kaugele. Siis hakkasin teed küsima, aga ajasin kahjuks Chaussée de Wavre´i ja Chaussée de Waterloo segamini. Ühed Wavrlood kõik. Aga asuvad kahjuks täiesti eri suundades. No ja kui ma pärast kolmekordset küsimist avastasin, et olin nimed sassi ajanud, pidin küll peaaegu nutma hakkama. Oma teekonna alguses olin ju täiesti lähedal olnud. Lõpuks jõudsin ikkagi poodi kohale, kuid seal ootas mind ees uus üllatus: pood oli iga-aastasel puhkusel, terve augusti kinni. Ja ülejäänud osa aastast (kui just parajasti jõulud, vabariigi aastapäev, munadepühad, ülestõusmispüha või maarjapäev ei ole), on nad lahti kolmapäeval, neljapäeval ja reedel, muidugi ainult siis, kui normaalsed inimesed tööl on. Sest peale kella viite on siin üldse mõtetu kuhugi poodi minna, eriti sisustuspoodi. Mina annan alla. Ostan kõik Ikeast ja asi ants. Vähemalt on seal Rootsi mentaliteet.
Tegelikult muidugi kõik nii halvasti ka ei lähe. Puhkuse ajal oli päike täitsa mitmel päeval seniidis, jõudsin isegi ujuma ja päevitama. Nii mõndagi sõpra võib külalislahkuse või külla tulemise eest tänada. Ja Diana kildude üle sai korduvalt naerdud.
Brüsselisse tagasi tulles hakkas mul aga kohe remont pihta. Remondimehi ei jõua ma ka ära kiita. Isegi laupäeval käidi minuga värve valimas. Ja seda kannatust peab neil ikka olema, et ära kuulata minu sisustusplaane, mis iga päev veidike muutuvad. Kord on kahes seinas tapeet, kord ainult ühes, kord on värv punane, siis oranz, kord sinine, siis valge. No lühidalt öeldes ei ole mul ühegi värvi vastu midagi, kõik oleneb sellest, millises tonaalsuses, kus ja kuidas. Ja need valikud ikka ei lõpe kunagi. Kord valin kolm tundi tapeeti, siis üks päev plaate, siis järgmine päev kraani, dushiotsikut jne. Ja kui remondimees veel mu käest küsis, milliseid kardinaid, ruloosid, vaipu, linasid ja lampe ma kavatsen osta, jooksis mul juhe täiesti kokku (juba kardinate juures). Eks ma tasapisi võtan. Raha niikuinii kõige peale kohe ei jätku.