No ja sinna siis minu agar blogimine jäigi. Töö juures on viimasel ajal täielik hullumaja olnud. Ainult vorbi ühte tõlget teise järel. Hingata ka ei saa. Tegelikult muidugi nädalavahetusel ikka sai. Aga ega ma siis sellepärast nädalavahetusel midagi huvitavat ette ei võtnud, sest vaja oli ju pesu pesta ja koristada. Sekka mõni õhtusöök viiele, kaalust alla ja uudistesaade. Aa, ja filme vaatasin ka. S. soovitas sellist thrillerit nagu "Martyrs". Väga hea film, aga nii vägivaldne, et hoidsin enamasti silmi kinni (nii et hea oli siis see osa, mida ma nägin). Lugu oli laste piinamisest. Ega sealt midagi lõbusat ei saanudki oodata. Ime, et ma öösel und sain. Kui S. mind ehmatasin, siis hüppasin hirmust muidugi lakke. Temal oli muidugi naeru nabani.
Teine valik oli aga palju kergem: "Julie ja Julia". Kokandushuvilistele kindlasti meeldib. Vähemalt mina sain mõned boeuf bourguignoni tegemise nipid. Aga selle väitega ma küll nõus ei olnud, et võid ei ole toidus kunagi liiga palju. Ju siis viiekümnendatel figuurile suurt tähelepanu ei pööratud. Aga figuur figuuriks, maitse saab ka minu arust kannatada, kui ikka liiga palju võid panna. Sellega ma olen muidugi nõus, et parem ikka või kui margariin või muu transrasvade kunstmoodustis.
Nii et täiesti tavaline nädal oli. Teisipäeval ikka kunstiring ja ülejäänud päevadel trenn. S. leidis minu jaoks ka aega ainult paaril päeval, nii et olen natuke pettunud, aga üldiselt pole muretsemiseks aega olnud. Lihtsalt töö kõrvalt ei jäänud muule tähelepanu.
Aga see-eest üle-eelmine nädalavahetus oli väga meeleolukas. Käisin siis Londonis Helenil külas. Kõigepealt alustasime nädalavahetust ühes väga mõnusas Taiwani restoranis. Kõik road viisid keele alla (igaks juhuks pardikeeli ei võtnud) ja hinnad olid ka igati soodsad. Laupäeval hakkas aga pihta täielik osturalli. Ma pole vist elu sees nii palju asju ühel päeval ostnud. Tavaliselt panen ma kohe uued riided selga, aga nüüd oleks vaja kõigepealt sõbrad välja meelitada, sest ega ma tööle ei saa ju oma seksikate kleitidega tulla. Õhtuks olin ma aga läbi kui läti raha. Ööklubi ei tulnud kõne allagi, kuigi ega Helen just suur party-girl enam ka pole. Kunagi oli küll. Mul on siiamaani meeles need sõduritega (või madrustega) peo pildid.
Ja pühapäeval jäin ma rongist maha, sest ei suutnud õigel ajal ennast poest välja ajada. Pooled metrooliinid olid muidugi ajutiselt just sel ajal suletud (nagu eelmiselgi korral). Nii et järgmine kord lähen tund aega varem kohale. Aga ega sellest midagi hullu ei juhtunud, sest Eurostar oli nii kena ja andis mulle ilma igasuguse lisatasuta pileti järgmisele rongile, mis väljus nii u 50 minuti pärast. Mugavus missugune.
Ja nüüd olen ma teinud ka suurejoonelisemaid reisiplaane. Ei taha küll ära sõnuda, aga selle aasta sihtmärkideks olen võtnud Nepaali ja ehk ka Malaisia. Nii et Eestisse ma kahjuks eriti ei jõua. Puhkusepäevad pole ju kummist. Kui Malaisia peaks ära jääma, siis ehk leian mais aega. Aprilli osas pole veel otsustanud.
No comments:
Post a Comment