itaalia keele kursus Elbal

Nüüdseks olen juba Elbalt tagasi, aga ega ma seal kohapeal polekski saanud midagi kirja panna, sest Internet ei ole just Itaalia kõige parem sõber, eriti väikestes külades. Nagu pildi pealt näha, on Elba väike maaliline kalakujuline saar Toskaana maakonnas. Tuntud vast eelkõige sellepoolest, et Napoleon seal pagenduses kükitas. Mina läksin aga sinna itaalia keele kursusele. Kursus ise toimus ühes imeväikeses kalurikülas (Rio Marina) saare idapoolses osas, mis peaks olema rohkem itaallaste päralt, mitte turistide vallutatud. Sellel nädalal, kui mina sinna läksin, oli parajasti
Ferragosto ja Rio Marina püha, mille puhul korraldati uhke ilutulestik muusika saatel.
Kursust korraldas üks Firenze kool (koiné), mis suveks Elbale oli kolinud. Esimesel õhtul ehmatasin küll ära, kui ainult üks saksa tüdruk kohale ilmus, aga õnneks tuli esmaspäeval ikka paar inimest juurde ja viimasel nädalal oli meid lausa kahekümne ringis. Siiski parajalt väike rühm, et jalgsimatku kaevandustesse, botaanikaaeda ja külakirikutesse korraldada.
Ööbima pandi mind niiöelda kloostri puhkemajja. Tegemist oli nimelt ühe väikese hotelliga, mida haldas üks protestantlik perekond. Tuba oli küll väga suur ja ilus, kuid reegleid jätkus hommikust õhtuni. Esimene lause saabudes oli kohe: Kas sa reegleid oled lugenud? Õhtusöögiks pidi minutipealt saabuma ja peale 23 kära ei võind teha, aga samas miniseelikuga võis ikka ringi käia. Ja süüa andsid nad hästi ja kuhjaga. Igal õhtul primo piatto, secondo piatto ja dolce. Kuna kohalikud puu- ja köögiviljad olid nii mahlased, et suu tilkus pärast tükk aega, siis ei olnud mul tegelikult nii paljude käikude vastu midagi.
Teisel nädalal tuli mulle sõbranna Kadri külla. Esimestel päevadel tal küll ei vedanud, sest tavapärane rannailm oli asendunud pilvete ja vihmaga, aga no, see-eest saime mägimatkadel ja restoranides käia. Esimesel õhtul võttis Kadrit vastu ka "meeldiv üllatus". Kui olime parajasti terrassi peal veini maitsmas, saabus omanik murenäoga ja hüüdis, et nüüd on küll grossoproblema. Meie muidugi mõtlesime alguses, et probleem on veinijoomises. Tegelikult oli aga nende juurde tulnud üks Leedu tshikk carabinieridega. Ja nagu traditsioonilises loos ikka, oli ta oma Itaalia noormehega armukadeduse tõttu nii tülli läinud, et kartis oma ohutuse pärast. Ühesõnaga helistas siis carabinierid välja ja tuli nendega ööbimist otsima, sest loomulikult oli noormees eelnevalt talt raha ja mobiili ära võtnud. Kui küsisime, et, mis siis juhtus, ütles, et ma parem ei ütle, muidu te ei saa öösel magada. Nii palju siiski rääkis, et noormees oli pussitamise tõttu kinni istunud, teda löönud, aga armastus on ikka nii suur, et tahab ikka noormehega koos olla. See ei takistanud tal muidugi carabinieridega flirtimast. Kui läks protokolli kirjutamiseks, kutsus carabinieri tshiki käest kinni hoides nurga taha. Vaja ju lohutada ikkagi.
Nädalavahetusel rentisime aga kuulsa Fiat Panda, millega kärutasime kogu saarel ringi. Auto oli nii vana ja väike, et isegi paremat tagavaatepeeglit ei olnud ja bensiini kulutas ka ainult 5 euro eest, kuigi liiter maksis 1.30 ja sõitsime terve päev ringi. Käisime ka kõige kõrgema mäe otsas nn puuri sees. Päris kõhedaks võttis, aga see-eest oli miljonivaade.
Viimasel nädalal tulid Alfonso ja hiljem veel Kerttu ja Leho oma lapsega külla. Jõudsime korra suurimasse randa, Laconasse, kuid peagi tuli juba sammud seada maismaale. Sellest aga hiljem..