On üks rühm inimesi, kes mulle eriti ei meeldi. Sellised, kes ei salli teatud ametiala või rahvuse esindajaid, nt kes vihkavad kõiki advokaate, euroametnikke, politsenikke, itimehi, araablasi, ameeriklasi vmt. Ja seda täieliku veendumusega, et pole olemas mitteühtegi erandit ja et absoluutselt kõik antud eluala/rahvuse esindajad on bürokraadid, jobud, mõttetud tegelased, terroristid, muidusööjad või muud taolist. Eile coach surfing kohtumisel ma just taolise inimesega rääkisin. Ja võin sama kategooriliselt väita, et sõbraks ei hakka ma taolise tegelasega mittekunagi. Sotsiaalse eksperimendi mõttes oli väga huvitav jälgida. Tema peamiseks põlgusobjektiks olid siis euroametnikud. Ise ta parajasti mittemillegagi ei tegelenud. Nägi välja briti dandy selle kõige klassikalisemas tähenduses: triiksärgi, kampsuni ja ruudulise pintsakuga. Iga kahe minuti tagant käis käsi juustest läbi. Suu oli pidevalt tagurpidi. Euroametnikust kuuldes tuli kohe selline põlguse- ja kaastundeavaldus. Tunnustuseks peab siiski ütlema, et mingit aimu tal sellest maailmast oli, kuna 10 aastat tagasi oli ta komisjonis praktikal olnud. Nii et halle bürokraatlikke hooneid ikka seestpoolt oli näinud. Teine osa vestlusest oli pühendatud sellele, kui kohutavad ikka inglased on. Tema oli muidugi niiii eriline, et oma rahvusega mingit ühisjoont endas ei leidnud. Ühegi inglasega ta polnud nõus rääkima, sest nad on ju kõik lärmakad, joodikud, lollid, kitsarinnalised ja mida kõike veel. Aga see eest prantzuse keel on ju palju shikim ja kes see ikka tahaks meeldivat Chimay õlu nautimist ära rikkuda juttudega kriketist või muudest inglise veidrustest. Veel parem kui saaks hoobelda oma serbia keele oskusega, sest zee on ju veelgi erilisem. Sorri, minu arust on üks tavaline british lad ka vähem kitsarinnaline kui see tegelane.
Aga muidu oli eilne polyglot meeting väga huvitav. Sai rääkida nii mõnegi belglasega, arutada idealistlike unistuste üle kuritegudevabast maailmast, kus valitseb vastastikune usaldus ja abivalmidus, praktiseerida hispaania, prantsuse ja inglise keelt ning proovida nii mõnigi belgia õllesort ära.
1 comment:
issand, tunnen kohe seda tüüpi inimese ära. Ja mind ajavad ka sellised kitsarinnalised a la advokaadivihkajad närvi (ülla-ülla :D ). Minu tutvusringkonnas on ka inimene, kes väidetavalt ei taha sellepärast meie perega suhelda, et siin on üks advokaat ja ükski advokaat talle ei meeldi, sest "kõik nad räägivad ainult juurast". Tõesti! Ma ütleks,et kodus ja vabal ajal räägivad k.a juristid oma tööst võimalikult vähe, sest elus on palju muud ja huvitavamat, andke andeks! Ma kohe tunnen, et ma lähen kiiresti närvi, kui keegi teatab, et ei salli neegreid või homosid või et kõik ameeriklased on lollid kui lauajalad. Jumal tänatud, et maailmas on nii palju inimesi, kes siiski mõtlevad nii nagu meie ja on piisavalt tolerantsed oma maailmavaadetes.
Post a Comment