Ilusate ilmade tulekuga on Brüsseli kultuuri- ja meelalahutuselu nii suure hoo sisse saanud, et raske on kõikidel üritustel kohal käia. Seekord toimus siis korraga nii Brüsseli linna pidu ehk iirisepidu (mitte iirisekommi, vaid selle lillesordi pidu, kuna iiris Brüsseli piirkonna rahvuslill) ja elektrooniline piknik. Inimkeeles tähendas see siis seda, et toimusid erinevad kontserdid. Mõnele platsile oli muru maha pandud ja inimesed õõtsutasid end elektroonilise muusika taustal. Kuna väljas oli ilus suveilm, siis vägagi meeldiv pühapäeva veetmise võimalus. Eriti kui eelnevalt sai hommikul paar rabarberimuffinit söödud (http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=3089&). Need muffinid väärivad tõesti eraldi esiletõstmist. Ainus puudus oli see, et ruttu said otsa, aga muidu elu parim hommikusöök.
Laupäeval näidati aga Euroopa päeva puhul ka Eesti kino. Seekord siis "Mina olin siin". Suhteliselt hoogne, väga hea muusikaga, aga keskpärase sisuga lugu. Palju mõtlemapanev oli "Magnus", mille ma ka lõpuks ära nägin. Ausalt öeldes jäi mul ikka arusaamatuks, mil määral Magnuse isa ehk Mart Laisk iseennast mängis. Kas ainult selle poolest, et ta poeg ka enesetapu sooritanud ja vilets lapsevanem oli või olid tõsielulised kõik stseenid pojale elu õpetamisest. Ja miks ta sel juhul vangis istunud pole? Filmistsenaarium oli küll väga hea, aga väga küüniline ikka inimeste elu sel moel ära kasutada. Mul ei ole midagi elust inspireeritud loode vastu, aga antud juhul mängis üks põhilistest tegelastest iseennast, mis oli ka subtiitrites kirjas. Kas iseennast mängiti siis vaid osaliselt või täiel määral? Igal juhul ikka paras siga. Kas surnuid ei peagi austama? Vaevalt et antud loo prototüüp jube õnnelik oleks olnud, kui ta oleks teada saanud, et temast selline film tehti. Kuna praegu pole mingit selgust, mis osa filmist tõene ja mis osa fiktsioon oli, siis hakataksegi paratamatult tõeks pidama seiku, mis võib-olla vaid fantaasia olid. Eelkõige aga ei saa ma aru, miks Mart Laisk üldse selles filmis enda mängimisega nõus oli, sest just teda oli ju kõige viletsamast küljest kujutatud. Millegi pärast ma ikka ei usu, et ta seal nii väga iseennast mängis. Kui, siis ainult selle poolest, et samades tingimustes sündinud poeg sooritas enesetapu. Aga see häpi pohhuism, millega ta sea elu elas, jäi ikka suhteliselt usutamatuks.
No comments:
Post a Comment