Puhkusel

Ise siin nurisesin m6nedega, et miks ei ole kaua aega blogitud, aga ega ise ka head eeskuju ei anna. Vabanduseks v6in 6elda, et ega siin Calabrias Internetti eriti ei kasutata. Rohkem nagu luksusteenus. Aga ilm on see-eest tulikuum ja meri korallsinine. Rand ongi vist siinse linnakese peamine t6mbenumber. See trumpab yle nii Elba kui ka Sitsiilia rannad. Kui ainult teiste varbad p2he ei satuks ja vees natuke rohkem ruumi oleks, aga selle vastu aitab v2ike tripp paadiga rahulikematesse vetesse. Sukelduma kyll pole j6udnud, aga snorgeldamine on see-eest t2iesti selgeks saanud. Eks p6hja n2eks ka niisama, aga vee all liuledes on ikka 6igem tunne.
Eile sain aga osaliseks t6elisest itaalia korraldusest ehk korraldamatusest. Nimelt otsustasin minna Stromboli saarele. Broneerisin koolis reisi 2ra ja l2ksin aga sinisilmselt sadamasse. Sadamas selgus, et meid kooli6pilasi teenindatakse viimasena, kui yldse. Meie firma pidi millegip2rast halvem olema. Noo ootasin siis oma 35 kraadises kuumuses, kuidas k6ik teised oma pileti enne lunastasid. Vaatepilt oli p2ris huvitav. Igayks maksis eri hinda, olenevalt rahvusest, n2ost ja kauplemisoskusest. K6ik t6stsid aga h22lt saarele p22su lisatasu p2rast, millest kedagi eelnevalt teavitatud polnud. No ja nii pididki need vaesed piletimyyjad kuulma k6ikv6imalikku s6imu paremasse kohta saatmisest ja idioodiks pidamisest. Viimasel hetkel lasti siiski meid ka laeva. Saareke ise oli v2ga ilus, volkaaniline, selliste v2ikeste kitsaste t2navate ja valgete majadega (nagu vist Kreekas). 6htul tagasi s6ites n2gime ka volkaani purskumist. Ei, 2rge muretsega. Ma olen ikka elus. Ei ole laavasse tardunud. Vulkaan purskub nimelt natuke iga 10-15 minuti tagant ja inimestele see ohtu ei valmista. Eriti, kui seda vaatepilti merelt j2lgida. Pigem v6ib ohtu n2ha nendes 300 turistis, kes kord laeva yhele poole vaadet imetlema l2ksid ja kord teisele poole.
Muidu on siin p2evaplaaniks peamiselt p2evitamine, ujumine ja kohalike h6rgutiste maitsmine. Vahelduseks ka m6ni ekskursioon merele.
Brysselisse tahaks siiski tagasi. Eriti suurt igatsust tunnen oma voodi j2rgi, sest siinne voodi on muuseumieksponaat. Kuulub t6en2oliselt ka Guinessi rekorditeraamatusse nii v2iksuse kui ka k6vaduse poolest. Oleks ma kymme kilo raskem v6i 10 cm pikem, ei mahuks vist lihtsalt fyysiliselt 2ra. Eks ma olen oma kahemeetrise voodiga Brysselis ka 2ra hellitatud.