Ukse taga vol 2

Nagu juba igaaugustiseks traditsiooniks on saanud, jäin sel pühapäeval ukse taha. Nimelt tõmbasin ukse nii kinni, et ühed võtmed jäid sissepoole. No ja kui ma üritasin siis teistega ust lahti teha, ei saanud ma muidugi võtit sisse. Ei aidanud ka jalahoop vastu võtit. Võti läks hoopiski katki (nagu arvata oleks võinudki). Minul muidugi midagi kaasas polnud, ei mobiili, raha ega sooje riideid. Pidin parajasti jooksma minema. Hea seegi, et spordiriietes olin, sest hommikul kombinees oleks olukord veelgi piinlikum olnud. Üleval uued naabrid olid ka nii kahtlustavad, et ei tahtnud mulle algul mobiiligi kasutada anda. No aga eks midagi peab ju välja mõtlema. Hüppasin siis trammi peale ja sõidsin Kadri juurde. Kadri, hea sõbranna aitas leida kindlustuse ja lukksepa numbri. Lukksepp pidigi kohe kohale tulema. Ootasin mina oma tund aega teda, enne kui too kohale tuli. Ja ühe sekundiga oli mingi plastikaadiga uks lahti. Nii et järgmine kord ma tean, kuidas uksest sisse murda. Vaja läheb lihtsalt veidi tugevamat kilet (plastikaati). Seda muidugi tingimusel, et uks on lihtsalt kinni tõmmatud, mitte kinni keeratud. Ja kogu see lõbu läks mulle maksma 105 eurot. Lihtsalt kohale tulemise eest. Pärast ei julgenud eriti liftigi astuda, sest traditsioon nõuab ju, et peale ukse taga istumist istun ma liftis kinni. Ei tea, kas keegi enam minuga ühte lifti üldse julgeb astuda (kui just ekstra kinnijäämine kavas pole ;).