Mahesiilike

Kuna meil töö juures promotakse igati keskkonnasõbralikkust, siis on minulgi viimasel ajal tekkinud huvi igasuguste nippide vastu, kuidas veidigi keskkonda hoida. Kahjuks "pas de publicité" silt 100% ei toimi, kuigi tegelikult on reklaamikogus peale selle sildi postkastile kleepimist olulisel määral vähenenud. Palju põnevamad lood on aga mahetoodetega. Teisipäeval sain siis kätte oma esimese mahe/õiglase kaubanduse/aastaaegu järgiva puu-ja juurviljade kasti. Nagu jõulud oleks olnud, sest ette ma ei ju ei teadnud, mis sinna kasti seekord pandud oli. Ja oligi kohe esimesel korral kastis mingi imelik roheline leht ja puna-oranzikas vili. Leht osutus mõningase uurimise järel lehtpeediks ehk lehtmangoldiks ja vili kakiks. Aga, kuidas neid süüa või mida neist valmistada. Tuli välja, et lehtpeeti saab nt omleti sisse lisada või sellest kartuli-lehtpeedi suppi teha. Kaki oli aga lihtsalt nagu magus tomat. Nii et edaspidi ei vali ma mitte enne retsepti ja siis vajalikke toiduaineid, vaid kõigepealt saan kätte toiduained ja siis tuleb neist midagi kokku klopsida. Ühtlasi sunnib see mind loodetavasti rohkem juur-ja puuvilju sööma. Liha pidigi olema üpris keskkonnavaenulik. See ei tähenda muidugi, et ma nüüd taimetoitlaseks oleks hakanud. Ooo ei. Ma olen ikka tulihingeline taimetoitluse vastane, aga liha/vorstikogust võiks küll vähendada. Kui kellelgi tekib Brüsselis huvi samasugune kast tellida, siis vaadake http://www.bioguide.be/panier. Minu kastike tuli sealt Den Diepen Boomgaard talust (asub vist Grimbergenis). Üldiselt soovitaks neile, kes hullult palju ei vaarita, esitada tellimus üle nädala. Siis jääb võimalus vajadusel ka ise midagi poest osta ja ei pea hommikust õhtuni ainult juurviljahautisi valmistama. Teine variant oleks vist 1-inimese korv korra nädalas 2-3 inimesele.
Mis nippe siis veel soovitatud on?
1.Mitte kasutada ühekordseid Hiina pulki.
Selle vältimiseks peaks vist enda pulgad ise kaasa võtma, sest enamikes Hiina köögi restoranidest ju korduvkasutusega pulki ei anta.
2. Pesupulbri jm taolise ostmisel eelistada suuri pakendeid.
No seda soovitust järgis mu endine korterikaaslane, kelle eelmisel aastal ostetud pesupulbrit kasutan ma siiamaani ja pakk ei saa vist tühjaks isegi sel aastal.
3. Pesta korraga madalal temperatuuril suur masinatäis pesu.
See on täiesti asjalik nõuanne. Ei peagi igal nädalal pesu pesema ja madalal temperatuuril ei lähe riided katki ka. Plekid pidid aga paremini välja minema Calgoniti kasutades.
4. Mitte kasutada pudelivett.
5. Mitte kasutada torusiili, sest selle sees pidi miski jube kahjulik aine olema.
Aga kuidas ma siis torusid puhtana saan hoida (arvatavasti on kuskil müügil mahetorusiil :)
6. Eelistada töötlemata toitu.
Täitsa nõus - parem mitte ainult keskkonna, vaid ka maitse tõttu.
7. Kasutada väiksemateks parandustöödeks laenatud tööriistu, mitte joosta neid kohe poodi ostma.
Loodetavasti naabrid on vähem keskkonnasõbralikud ja on kõikvõimalikud puurid-trellid endale muretsenud.
8.No ja ebay on ju ka väga keskkonnasõbralik, kui sealt kasutatud asju osta. Kahjuks enda asjade müümine mul nii edukalt ei läinud.
9. Kasutada katlakivi eemaldamiseks äädikat (nt õunaäädikat), mitte mürgist kemikaalide segu.
Muidugi võib igasuguste soovituste kohta leida alati vastuväiteid, nagu nt see, et klaaspudeleid ei ole mõtet koguda, kui need lõpuks autoga teise linna otsa viiakse. Jogurtitopsi ei ole vast ka vaja korralikult pesta ja ära pakkida, nagu "Ärapanijas" piltlikult puust ja punaseks tehti, aga tegelikult on tõenäoliselt igasugused vastuväited (a la "kliima soojenemine on müüt") kahjulikud ja inimesed kasutavad neid lihtsalt ära, et oma mugavust välja vabandada. Eks sellega ole nagu vaktsineerimisega. Kõrvalnähtude oht on alati, aga vaktsineerimata jätmisel on oht haigestuda veelgi suurem. Üle ei tasuks muidugi pingutada. Nii et ussidega komposti ma endale kraani alla ei muretse. Haisu eemaldamiseks peaks liigselt pingutusi tegema.