Miks on nii, et me tahame ikka olla sellised, millised me pole? Miks tahavad lokkis juustega inimesed sirgeid juukseid ja sirgete juustega inimesed lokke. Miks kadestavad lühikesed pikki ja ülipikad lühikesi?
Nii oleme meiegi vist õega salaja teineteist kadestanud. Mina tema stabiilset pereelu ja tema minu seiklusrohket elu.
Miks tahavad valged luiged saada mustaks luigeks ja mustad luiged valgeks? Viimases sellenimelises filmis nägi nimelt peategelane - habras, armas ja korralik tütarlaps - hirmsasti vaeva, et endas see pahatahtlik ja võrgutav pool üles leida. Ja muidugi leidiski, sest kuidas teisiti saaks ühes Hollywoodi filmis olla. Silmad olid ka lausa punaseks tehtud. Mina aga püüan iga hinna eest musta luige rüüst lahti saada ja valgeks luigeks moonduda. Ja kuidagi ei õnnestu. Võiks ju aksepteerida seda, milline olen, aga näe ei, ikka on vaja püüelda selle poole, kes ma ei ole. Mida teha, kui soovid on sellised. Kui soovid ja enda olemus kokku ei lähe.
Tegelikult võib-olla on asi lihtsalt vahelduses. Kui me saavutakski teise äärmuse, siis poleks ikka rahul, sest tahaks ju vahepeal lokke, vahepeal sirgeid juukseid, vahepeal punast pead, vahepeal blondi. Aga no päris hall luik ju ka olla ei taha. Kirju oleks vist kõige parem :).
No comments:
Post a Comment