Nädalavahetus möödus mul jälle suures käsitöövaimustuses. Nüüd nakatas Kristel mind veel ehtetegemise pisikuga. Ma ei saa aru, mis mõttega ma üldse varem ehteid ostnud olen. Neid kõrvarõngaid on ju nii lihtne teha. Minu spiidigonzaalese tempo juures läheb ühe kõrvarõngapaari valmistamiseks täpselt viis minutit. Muidugi, kui mitte sisse arvestada seda kuulikestepoes veedetud kahte tundi. Valida on ju palju raskem, kui kuule ritta laduda. Ja lõpuks suutsin ma ka ära lahendada mõistatuse, kuidas ehteid hoida nii, et nad karbis kõik sassi ei läheks. Tõmbasin aga sameti lõuendi peale, kett külge ja oligi ehtehoidmislõuend valmis.
Neljapäevased keraamikamaalimise õhtud on ka juba traditsiooniks saanud. Teised on asunud lausa serviisi tegema. Mina veel esialgu mäkerdan niisama. Aga tulbid on ju oma vaasis ikka värvikamad :).
No comments:
Post a Comment