Kirjutasin siin eelmises postituses igasugustest lubadustest ja eksperimentidest. No ja kuidas selline eksperiment ikka lõpeb? Sellega, et täitsa haigeks jäin. Kõhus pöörab, keskendumisega on raskusi, näol on pidevalt totakas naeratus, üle kere käivad surinad, und ei tule, söögiisu ei ole (kui mõni croissant välja arvata). Aga õnneks mul on arst käe pärast võtta.
Vahepeal Eestis käies küll sümptomid natuke leevenesid. Eks tihe programm ei lasknud eriti rahulikult istuda. Ära sai nähtud päris mitu teatritükki ja üle elada mitu keeristormi. Päris intrigeeriv oli RAAM teatri etendus "Jõud". Esimese vaatuse ajal ei saanud küll mittemõhkugi aru. Mingeid tegelasi ega sisu ei tundunudki olevat. Teise vaatuse ajal aga hakkas kuidagi pilt selgemaks lööma. Ühtäkki tundus kõik loogiline, kuigi mingeid seletusi ei jagatud. Vähemalt midagi taolist polnud varem näinud. Teise etenduse ("Mari lugu" Tammsaarel) peamiseks tõmbenumbriks oli aga torm. Kui esimene vaatus oli läbi ja meie parajasti õue jalgu sirutama olime läinud, läks taevas äkki nii ähvardavaks, et tundus, et varsti lendab kogu rehemaja teise maakonda. Õnneks murdus ainult pool põlispuud ja elekter läks ära. Hoolimata elektri puudumisest mängisid näitlejad autovalgusel ja akordionimuusikal etenduse lõpuni. Lõpuplaksutuse ajal tuli nii mõnelgi näitlejal ja publikul pisar silma.
Üheks meeldejäävamaks õhtuks oli veel meie vana Paide kamba kohtumine Viraksaares. Viimasest kohtumisest oli küll oma kümme aastat möödas, aga tundus, nagu oleks alles eile kohtunud. Igaüks ikka omamoodi huvitav isiksus. Mõni oli küll vahepeal taimetoitlaseks või emaks hakanud, aga muidu oli kõik nagu vanasti.
Muidugi oli programmis ka Pärnu, biitsh, supelsakste kohvik ja uus kuum klubi Sugar. Pean oma sõnad Eesti naiste ilu suhtes tagasi võtma. Sugarisse oli minu arvates sel õhtul kogunenud küll kõige ilusamad ja stiilsemad naised maailmas. Nende ümber tiirles aukartustäratav punt itaallasi ja hulk plätudes Eesti noormehi. Tundub, et vähemalt selles klubis oli enamus saanud üle varakapitalistlikust prostituudistiili matkivast trendist. See uus kõrgkontsadevaba meremehestiil (õhtu teema) meeldis mulle juba palju rohkem. Mul tekkis ainult küsimus, et kus need tavalised inimesed siis käivad. Ma mõtlen neid, kes ei ole superkenalt riides, ideaalkaalus ja säravate juustega. Belgia ööklubides vist.
Ja ega ma ei pääsenud muidugi mööda ka Tallinnast. Pea kõik uued söögikohad said läbi käidud. Kõige meeldejäävamad olid ikka Sfäär oma kurgivee, tallemaksa ja sellerikoogiga ning In Vino Veritas muheda miljööga. Kui algselt läksime sinna viiekesi, siis õhtu jooksul ühines meiega uue kuuma eesti filmi võtetelt tulnud Janika ja mitmed Kairiti sõbrad. Mingit probleemi polnud eri elualade ja eri seltskondade inimesi omavahel kokku viia. Eks see ülikange Hella Hundi siider aitas ka kaasa. Kuigi järgmise päeva peavalu pärast soovitaks see teistel soojalt proovimata jätta.
Puhkus ei oleks aga puhkus, kui sellest puuduksid värsked kurgid, tomatid, punased ja mustad sõstrad, türgi oad seesamiseemnetega, lopsakad lilled, sirtsulaul ja soojad ööd. Selle eest pean eelkõige tänama ema (ok, ilma eest vist ilmataati), sest eks ma ise olen ju üks suur laiskvorst ja sõrmi väga mustaks ei taha teha. Palju meeldivam on lihtsalt vilju noppida ja päikest võtta.
Nii et nii palju siis "masendavast" suvest.
No comments:
Post a Comment