Jordaanias

Ongi minu esimene eksootiline reis läbi. Muljeid on nii palju, et kõigest niikuinii ei jõua rääkida, aga mõned märksõnad siis.
Ilm: Kõigepealt võttis mind vastu suvi. Temperatuur parematel päevadel 30 kraadi või üle selle, halvematel õhtutel 15 kraadi. Nii et paremat ei osanud soovidagi. Eriti Surnumere ääres peesitamiseks ja iidses koopalinnas Petras jalutamiseks.
Kontrastid: Jordaania on ikka kontrastide riik. Magustoidud on väga magusad. Soe vesi on väga kuum. Kui suitsetatakse, siis igal pool (sh bensiinijaamas). Rahvastiku hulgas võib ühelt poolt näha beduiine, kes elavad keset tühermaad kõrbes kaltsudest telgis (mida nad küll söövad?),samas rikastel on teenijad ees ja taga, majad nagu paleed ning süüa kilomeetrite kaupa.
Kultuuripärand: Kõige meeldejäävama mulje jättis Petra koopalinn, mis on nüüd ka 7 maailmaime hulka arvatud. Imestama paneb see inimeste oskus koobastest terve linn välja raiuda.
Kauplemine: Sellega läks mul nii ja naa. Alguses ei osanud igal pool kaubelda, sest mõtlesin, et ju bensiinijaamas ikka kindlad hinnad on, aga tegelikult pandi ikka näo järgi. Samas Petras läks kaamlisõidu kauplemine kohalikestki paremini. Alguses küsiti 15 dinaari. Mina tegin selle peale näo, et üldse pole huvitatud ja hakkasin edasi kõndima. Müüja jooksis järgi, et mis ikka minu viimane pakkumine on: mina: 2 dinaari. Selle peale ütles müüja, et 2 dinaari eest saab ainult kaamli peale istuda ja maha tulla. Mina siis, et ok 3 dinaari. Sellega müüja ikka nõus ei olnud ja mina läksin siis ükskõikse näoga edasi. Lõpuks jooksis üks eriti õnnetu näoga tegelane järgi ja ütles, et võtab mind 3 dinaariga peale. Nii et 80 protsendiline allahindlus.
Türgi saun: See ei ole lihtsalt saun, vaid pigem nagu spaa. Ise suurt midagi tegema ei pea, ainult laskma ennast teenindada. Kõigepealt veeti mind kuskile aurusesse ruumi, kus eriti kuum ei olnudki. Oleks võinud tund aega leili võtta. Siis hüppasime kuuma mullivanni ja peale seda kooriti nahk maha, pesti ära ja tehti põhjalik ülekere-näo massaazh. Mul oli eriti killermassöör või siis olid mul eelmise päeva Petrareisist lihtsalt lihased nii valusad. Lõpuks anti värskendav hibiskuse jook (s.t saunas anti ka juba) ja kuivatati ära, nii et ise pidi ainult riidesse panema (ujumisdrikoo oli muidu seljas ikka).
Pulmad: Kestsid minu mõistes kolm päeva. Esimesel päeval oli õhtusöök ühes spaas. Riietus pidi casual olema, aga kohalik casual oli nagu meie kõige uhkem peoriie: kulinaid ja kõlinad, meiki ja säravat riiet oli kilode kaupa. Enamus oli siiski kohalikes rahvariietes. Kõigepealt saabusid naised ja ilma mingisuguse soojenduseta pidi tantsima minema. Alguses ei saanud ma ikka rütmile üldse pihta, s.t rütmi nagu ei olnudki. Siis üritasin kohalike liigutusi järgi teha ja pulmapäevaks oligi tants selge. Natukese aja pärast tulid mehed. Kusjuures paljudes laudades jäidki naised omavahele ja mehed oma lauda istuma. Süüa oli kõike head ja paremat: Kreeka salatit, hummust (ehk teise nimega "homos", sest araabia keeles täishäälikutel suurt vahet ei tehta), lambaliha, magustoiduks juustust-minivermicelledest-pistaatsipähklitest ja siirupist kokku sulatatud kook. Päris pulmapäeval kogunesime kõigepealt vanemate koju. Seal hakkas üks Palestiina rahvatantsuansambel mängima-laulma-tantsima ja külalised karjusid, kiljusid või plaksutasid. Ansambel jätkas ka pulmapeokohas. Tordi lahtilõikamise magasin ma kahjuks maha, aga see pidigi paberist olema, ainult pealmine kiht oli päris. Kõhutantsijat ma aga maha ei maganud: no küll ikka kõikusid need kõhulihased. Kohati läks päris erootiliseks tantsuks. Söögilaud oli seekord veelgi pikem ja veelgi rahvusvahelisem, isegi lasanjet ja sushit oli. Üldiselt aga väga kaua söömise peale ei raisatud, põhiaur läks ikka tantsimisele. Ja kolmandal päeval oli veel lõunasöök ühes restoranis, nii et nüüdseks olen vist paar kilo juurde võtnud ja tuleb minna dieedile või veelgi rohkem trennis käia.
Igastahes suured tänud, et mind pulma kutsusite ja nii hästi võõrustasite!!