Ainus inspiratsioon, mis ma kohvist sain, oli avastus, et kõik on tegelikult kunagi öeldud. Tõlkimisel on see avastus väga oluline. Komisjoni dokumendi uurimisel ja lausetest kokkuvõtte tegemisel sain oma pool teksti tõlgitud. Siinsed tekstid keerlevad ju ikka ühe ja sama mõtte ümber. Regioonide Komitee põhiidee: tuleb arvestada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste arvamusega ja kõik otsused võimalikult rohujuuretasandil võtta. Majandus- ja sotsiaalkomitee idee: tuleb arvestada tööturu osapoolte arvamusega. Kuigi kokkuklopsimine toimis peatüki "Kokkuvõte komisjoni teatisest" puhul väga hästi, siis peatükk "Komitee märkused" ei läinud enam sugugi nii libedalt ja nüüd ma istungi siin ikka oma 9 lehekülje otsas, mis ei taha kuidagi otsa saada. Ma lihtsalt ei suuda ennast sundida, kui tähtaeg kohe kukil pole. Ja ma ei saa aru, miks need itaallased nii aktiivsed püüavad olla ja nii palju bläma suust välja ajavad. Tundub, et mitte ühelgi komitee liikmel ei ole põhimõtet, et asju saab ka lihtsalt öelda. Selle asemel, et öelda :"Päike paistab", leiavad nemad ikka viisi, kuidas öelda "Kui nüüd päikesest rääkida, siis peab nentima, et ilmaolud on suhteliselt head ja see suur kollane kera, mida me päikese all tunneme, on vallutanud taevalaotuse" :)
Tegelikult muidugi päikesest kuskil juttu pole, vaid hoopis keskkonnajuhtimissüsteemist.
Lõpuks jõudis kätte ka päev, kui mulle teatati kuupäev, millal me võiks korteriostu eellepingule alla kirjutada. Ei tahaks küll sellest teemast rääkida ja enne hüpata, aga ma ei jõudnud lihtsalt järgmise neljapäevani oodata, et oma rõõmu jagada. Kes oleks osanud arvata, et me lõpuks kokkuleppele jõuame (s.t müüja sai muidugi oma tahtmise, minul tuli lihtsalt võtta või jätta ja tegelikult ei olnud seda valikut ka). Ma olen küll kindel, et mingid paberid jäävad tal ikka esitamata, aga vähemalt oluline osa on käes ja küsimus on pigem selles, millal ma ükskord sisse saan kolida: kas see toimub veel sel sajandil või ülejärgmisel (ok, tegelikult on küsimus juulis või augustis). Ma ei tea, kas ainult minul käivad asjad nii keeruliselt või ongi kõigil selle korteriostuga üks kirbutsirkus nagu Helen ütles. Ja ma peaks vist veel õnnelik olema, et mingeid tõsiseid probleeme pole olnud, maja ikka valmis ehitatud ja maha pole põlenud, aga kui asjad tõesti nii keeruliselt käivad nagu minul, siis ma küll imestan, kuidas üldse keegi mingit ostumüügitehingut siin sõlmib.
No comments:
Post a Comment